Skip to content

Aprovizionamentu, Stocks no Jestaun Patrimonial

Área Jestaun Patrimóniu inklui konjuntu sistema interligadu no independente;

Tuir mai ami aprezenta vizaun jeral kona-ba funsionalidade iha sistema ho nune’e ita bele komprende oinsa Quidgest bele ajuda otimiza ita-nia operasaun patrimonial.


Jestaun Aprovizionamentu no Prosesu Aprovisionamentu

Jestaun aprovisionamentu mak forma ida atu sosa sasan ne’ebé ita presiza husi merkadu. Ita bele sosa sasan barak ho tipu oioin, hanesan matérial, ekipamentu, servisu sira no seluk tan. Persiza hatene saida mak ita presiza, montante hira, bainhira mak presiza no iha ne’ebé mak bele hetan. Ho nune’e bele ajuda atu poupa osan, tempu no rekursu.

Tuir mai esplikasaun simples kona-ba saida deit mak jestaun aprovisionamentu bele halo:

  • Utiliza modelu atu husu ba merkadu sasan presiza sira. Ne’e mak hanaran konsulta merkadu (market inquiries). Ajuda ita atu kompara oferta oioin no hili ida ne’ebé mak di’ak liu.
  • Halo prosesu sosa no simu sasan presiza sira ho fasil no lais liu. Ne’e mak hanaran konfirmasaun aprovisionamentu no entrega (procurement and delivery confirmation). Ajuda atu evita kulpabilidade no atraza.
  • Garantia katak sei hameno sasan presiza sira ho montante no tipu ne’ebé los. Ne’e mak hanaran presizaun no elimina duplikasaun enkomenda (order accuracy and duplication elimination). Ajuda atu evita lakon osan no rekursu.
  • Observa sasan sira hotu ne’ebé sosa no simu husi merkadu. Ne’e mak hanaran monitoriza movimentu merkadória (goods movement tracking). Ajuda atu sai responsável no transparante.

Jestaun Stocks no Kontrolu Inventáriu

Jestaun stocks mak forma ida atu akompaña ka kontrolu sasan ne’ebe mak ezisti iha fatin luan ida hanaran armazén. Posivel atu iha sasan ho tipu oioin iha armazén, hanesan surat tahan, livru, toner, sasan limpeza no seluk tan. Presiza atu hatene montante husi sasan ne’ebé ita iha, sasan sira ne’e iha ne’ebé no bainhira mak ita sei presiza tan sasan sira ne’e. Ida ne’e ajuda atu garante katak sempre iha sasan ne’ebe sufisiente ba ita rasik no ba ema seluk ne’ebé hakarak sasan sira ne’e husi ita.

Tuir mai mak esplikasaun simples kona-ba saida deit mak jestaun stocks bele halo:

  • Rejista sasan hira mak tama no sai husi armazén, ho nune’e ita bele hatene sasan hira mak sei iha no ninia fatin iha ne’ebé. Ne’e mak hanaran monitoriza (tracking).
  • Permite atu muda sasan husi armazén ida ba seluk, bainhira ita iha armazen barak. Ida ne’e hanaran transferénsia (transferring).
  • Ajuda ita atu husu sasan presiza sira husi ema seluk ka fatin seluk. Ne’e mak hanaran solisitasaun (requesting).
  • Ajuda atu entrega sasan husi ita ba ema ne’ebé presiza sasan refere no kontrola saida mak ita entrega ona. Ne’e mak hanaran entrega (delivering).
  • Verifika kompatibilidade husi sasan ne’ebé simu ho ita nia pedidu, ho nune’e atu verifika katak buat hotu los no kompletu.  Ne’e mak hanaran ligasaun (linking).
  • Anota bainhira ita presiza atu entrega fila fali/devolve sasan ba armazén, ezemplu hanesan, bainhira sasan sira ne’e aat ka tuan. Ne’e mak hanaran devolusaun (returning).
  • Klasifika sasan sira ba iha grupu ketak-ketak tuir oinsa sira nia importánsia, folin ka popularidade. Ne’e bele ajuda ita atu deside sasan ida ne’ebé mak tenke hetan uluk liu. Ne’e mak hanaran análize ABC (ABC analysis).
  • Buka tuir informasaun kona-ba sasan ruma iha armazén, hanesan kuantidade hira  mak iha, ninia folin hira, bainhira mak sai tuan, rai iha ne’eb’e no seluk tan. Ne’e mak hanaran peskiza inventáriu (inventory lookup).
  • Sujere sasan saida deit mak tenki hetan tan bazeia ba kuantidade sasan hira mak ita sei iha agora, sasan hira mak ema hakarak husi ita no osan hira mak ita iha. Ne’e mak hanaran rekomendasaun enkomenda (suggested ordering).
  • Hatudu oinsá kada ema ida iha fatin ida utiliza sasan sira, ho nune’e ita bele hare’e ida ne’ebé mak kuidadu ka estravagante liu. Ne’e mak hanaran análize konsumu (consumption analysis).

Jestaun Frota no Monitorizasaun Veíkulu

Jestaun veíkulu ka frota mak forma atu jere kareta, kamiaun, bis ka veíkulu seluk ne’ebé ita iha ba ita nia servisu ka negósiu. Ita bele iha veíkulu oioin ba objetivu sira ne’ebé la hanesan, ezemplu atu entrega ka lori produtu, transporta ema ka fornese servisu sira. Presiza hatene veíkulu hira mak ita iha, sira iha ne’ebé no bainhira presiza utiliza sira. Ajuda ita atu poupa osan, tempu no rekursu sira.

Tuir mai mak esplikasaun simples ida kona-ba buat balun ne’ebé jestaun veíkulu bele halo:

  • Ajuda ita atu enkomenda veíkulu sira ne’ebé ita presiza bazeia ba frekuénsia no durasaun utilizasaun. Ne’e mak hanaran pedidu veíkulu.
  • Hatudu kalendarizasaun kona-ba tempu no fatin husi kada veíkulu bainhira atribui ba ema ida ka buat ida. Ne’e mak hanaran alokasaun veíkulu.
  • Monitoriza lokalizasaun no movimentu husi kada veíkulu ho maneira online liuhosi utilizasaun GPS ka teknolojia seluk. Ne’e mak hanaran monitorizasaun online.
  • Rejista kada veíkulu hira mak utiliza no se mak utiliza husi tempu ba tempu. Ne’e mak hanaran istória utilizasaun.
  • Ajuda ita atu relata no selu kustu utilizasaun  kada veíkulu, hanesan kombustivel, taxa estrada, estasionamentu no seluk tan. Ne’e mak hanaran submisaun despeza.
  • Bele ajuda ita atu relata no rezolve problema ka asidente sira ne’ebé akontese ho kada veíkulu. Ne’e mak hanaran reportajen insidente.
  • Fo hanoin ita bainhira kada veíkulu sira presiza verifika ka hadia regularmente. Ne’e mak hanaran manutensaun periódiku.
  • Ajuda ita atu kontrola total kustu prioridade no operesionalidade husi kada veíkulu. Ne’e mak hanaran kontrolu kustus total.
  • Aviza ita bainhira kada veíkulu utiliza gazolina barak liu ka presiza manutensaun barak liu. Ne’e mak hanaran alerta konsumu ka despeza ezesivu.
  • Fo hatudu ita lokalidade no total distânsia viajen kada veículu no se iha insidente ruma iha dalan. Ne’e mak hanaran geolokalizasaun ba insidente no monitorizasaun kilometrazen.

Jestaun Sasán Móvel no Alokasaun Sasán Móvel

Jestaun Sasán Movel mak forma ida atu jere sasán movel sira, hanesan komputador, mobíliaria, mákina no seluk tan. Ita bele iha sasán oioin ba objetivu sira ne’ebé la hanesan, hanesan servisu, aprende, produz no seluk tan. Ita presiza hatene sasán nia fatin, se mak responsável ba sasán sira ne’e no sasán kondisaun oinsa. Ida ne’e ajuda ita atu kontrola sasán sira, utiliza sira ho efetividade no poupa osan.

Tuir mai mak esplikasaun simples kona-ba buat balun ne’ebé jestaun sasán movel bele halo:

  • Ajuda atu aloka ita nia sasán sira ba fatin, andar, salaun, sentru kustu, departamentu, ema ka apólis seguru oioin. Ne’e mak hanaran alokasaun.
  • Ajuda ita atu rejista informasaun kona-ba ita nia sasán, hanesan istoria movimentu, reatribuisaun, garantia, istória servisu tékniku, kontratu manutensaun no seluk tan. Ne’e mak hanaran rejistu informasaun.
  • Ajuda ita atu dijitaliza foto sasán hodi fasilita identifikasaun. Ne’e mak hanaran dijitalizasaun.
  • Ajuda ita atu buka sasán sira bazeia ba ninia karakterístika no klasifikasaun. Ne’e mak hanaran peskiza ativu.
  • Ajuda mós ita atu fornese kódigu barra estruturadu ba sasán bazeia ba informasaun ne’ebé relevante liu ho ita nia organizasaun no ho sira ne’ebé mak kontrola ita nia sasan sira ne’e. Ne’e mak hanaran fornesimentu kódigu barra.
  • Ajuda ita atu imprime kódigu barra husi sasán sira iha forma ne’ebé konveniente liu ba kada situasaun, hanesan renovasaun marka ka inventáriu ativu. Ne’e mak hanaran imprime kódigu barra.

Jestaun Propriedade no Jestaun Sasán Imobiliáriu

Jestaun edifísiu mak forma atu mantén edifísiu ne’ebé ita iha ka ita utiliza ba ita nia servisu ka negósiu. Ita bele iha edifísiu oioin, hanesan eskritóriu, eskola, ospitál no seluk tan. Ita presiza hatene edifísiu nia luan, fatin no kondisaun, ninia funsaun no se mak servisu iha laran. Ida ne’e atu ajuda ita hodi mantén ita nia edifísiu, utiliza sira ho efetividade no poupa osan.

Tuir mai mak esplikasaun simples kona-ba buat balun ne’ebé Jestaun Edifísiu bele halo:

  • Ajuda ita atu akompaña manutensaun ne’ebé presiza no halo ona ba edifísiu sira. Ne’e mak hanaran kontrolu manutensaun. Nia fasilita ita atu mantén ita nia edifísiu seguru no funsiona nafatin.
  • Ajuda ita atu jere prosesu ne’ebé relasiona ho ita nia edifísiu, hanesan aspetu tékniku, funsional, estrutural no finanseiru. Ne’e mak hanaran jestaun patrimóniu imobiliáriu. Nia fasilita ita atu otimiza desempeñu no valor husi ita nia edifísiu.
  • Ajuda ita atu jere informasaun relasiona ho ita nia edifísiu sira, hanesan rendimentu ne’ebé produz no ninia valor, lejislasaun ne’ebé aplika no ninia kustu no seluk tan. Ne’e mak hanaran jestaun informasaun. Nia ajuda ita atu halo desizaun apropiadu no kumpri regulamentu.
  • Ajuda ita atu jere utilizasaun husi ita nia edifísiu, hanesan nia funsionalidade, se mak utiliza no utiliza ba asuntu saida no seluk tan. Ne’e mak hanaran Jestaun Utilizasaun. Nia ajuda ita atu distribui rekursu imobiliáriu no hakonu ita nia nesesidade.

Se presiza halo jestaun ba prosesu kompra, otimiza operasaun logistika ka akompaña siklu vida ba ativu sira ne’ebé ita iha, Quidgest Timor sei sai hanesan Parseiru Konfiansa ba Solusaun Jestun Kompra, Logistika, no Ativu sira nia.

Haré case study SIGAR – Sistema Integrado de Gestão da Assembleia da República de Portugal

Bele kontaktu ho ami atu halo enkontru ka demonstrasaun.

Kliente balu :